pühapäev, 12. märts 2017

soe koht olla

Meil on siin päris suvi, 40-kraadiste niiskete päevadega. Siin paistab iga päev päike. Praegu on küll vihmaperiood üle kahe aasta ja vahetevahel tuleb maailmalõpuvihm ja hirmus äike. Me pole midagi sellist varem näinud. Kui temperatuur 35 kraadi peale või alla langeb, tundub väljas mõnus jahe :).
Tööelu on meil päris tihe ja üksluine, seepärast ei ilmugi siia väga tihti midagi. Ma katsun ikka pilte teha, aga meil on vaba aeg väga üürike :). Me töötame koristusfirmas nimega Damel.
Need pildid on kenad ja värvilised, aga linnast väljas on loodus ikkagi tuhm ja kidur. Siin on vist poolkõrbeline kliima, kui ma ei eksi. Ja kängurusid jagub ikka kuhjaga :).




novat. aaloe kasvab meil tagaaias. teistes aedades olen havisabasid ka näinud :). ja kes kasta viitsib, kasvatab õues pelargoone. lambafarmis olid meil õues suured pelargoonipõõsad.








leidsime tänavalt pisikese lapse. ma ei ole kunagi kassi niimoodi janust hingeldamas näinud. ühe öö oli ta meie juures kodus, järgmisel päeval viisime ta ühte loomade päästmise ühingu kontorisse. ta oli nädala eest ühtede inimeste kodust ära kadunud. aga siin ei tohi kaotatud kassi omanikule niisama tagasi anda. nad peavad maksma trahvi, kuna Aussi looduses on metsikud kassid, koerad ja rebased peaaegu kõik närilised ja paljud linnud lihtsalt ära söönud.

panime talle nimeks Kleo

esmaspäev, 6. märts 2017

pikk tee

Siin nüüd natuke pilte meie teekonnast Narrogini lähistelt Karratha linna. Hääletasime terve tee ja see läks väga edukalt. Kokku tuli üle 1500 km sõitu põhja poole. 
Tee peal pidasime väikese puhkuse Coral Bay´s. Sain elus esimest korda koralle näha ja see on üks elu ilusamaid asju, mida kunagi näinud olen.. Lõpmatult värvilisi kalu ja imekujuga koralle.. Kilpkonni nägime ka, aga haid jäid nägemata :).





oapuu :)



Coral Bay






see on termiidi maja


Cape Range rahvuspargis

Adrianiga, temaga saime lõpus 500 km koos sõita :)
sadade ja sadade kilomeetrite viisi sellist pilti :)

reede, 6. jaanuar 2017

farewell and take care

Iga asi saab ükskord läbi. Nii ka lambapeoga... Umbes nädal enne jõule tuli Andre ka meile. Pühad saime koos pidada, nagu unistasin :). 26ndal alustasime hääletamist põhja poole. Praeguseks töötame Karratha linnas, aga sellest kunagi hiljem. Panen siia viimased pildid, mis lambafarmis tegin. Need 3 kuud oli üks mu elu toredaim aeg.

Vabandust jälle kõigi ees, kellele ma tagasi pole kirjutada jõudnud. Loodan, et jõuan varsti :).

kodu ees






wildflowers

saage tuttavaks: grass tree, vana nimega blackboy



grass tree õlised lehed, mis võtavad tuld nagu kasetoht

wildflowers



minu meelest maailma kõige ilusam puu. ma ikka seisin seal all ja imetlesin. selle nimi on Christmas tree, kuna ta õitseb jõulude ajal. peremehe ema ja vanaema tõid alati selle oksad jõuluks tuppa. lõhnab ta nagu eriti magus nurmenukk.


jõuluküünal jõulupuu okstega
wolf spider. tema hammustus teeb keha üleni punaseks.

Andre ja lapsed. vasakul Clover, paremal Uku


maailma parim peremees on ta. väga kurb oli hüvasti jätta.

kolmapäev, 7. detsember 2016

you're as welcome as flowers in May


racehorse goanna. ta oli auto alla j22nud. meie keeli on nad varaanid.


drenching: annan uttedele ussirohtu. ja mul on ylituus "k6rvitskukkusp2he" kybar. 

see utt ei tunnistanud alguses oma teist last. nyydseks on see korras, aga nad on nii armsad, et hoiame neid veel endale l2hedal. peremehe lapselaps andis talledele nimeks Mango ja Minty :)