esmaspäev, 10. juuli 2017

when jarrah gives you a splitting headache.. hehe


Meg enda kedratud lõngast kootud Haapsalu salliga. Ta sai Silvia mustri Nancy Bushi raamatust.
Ta oli väga üllatunud, kui ma mustri ära tundsin.. Nii tore!
Ma palusin talt, et kas võin temast sellega pildi teha, et emale näidata :).

käsitsi tehtud niplispits. see on vist üks ajakulukamaid käsitöö viise

Marmelaadi (mitte see agar-agariga) kontsentraat. Lisa ainult suhkrut ja vett ja lase keema ja ongi valmis.
Aga sellel peab kellaga aega võtma ja proovima, millal ta kallerduma hakkab. Üle keetes läheb liiga tahkeks.
Liiga vähe keetes jääb vedel. Selle jaoks kasutatakse mõrusid apelsine.

Igal hommikul sööme seda röstsaial, või all ja marmelaad peal. Ja kõrval on tass musta teed piimaga.
Aga enne peab natuke putru ka sööma.

Neil on päris põnev ahi. Esiteks on ta mõlemal pool seina samasugune, teisel pool on ka klaasiga uks.
Teiseks ei tule sinna õhk alt sisse, vaid nendest avaustest pealt. Nii et puud paned sinna sisse nagu lõket teeks.
Tuha võtad välja siis, kui puud enam hästi ei mahu, aga siis ka ainult pool tuhka.
Ja tal on selline vooluga vidin ka, et kui nuppu vajutad, puhub ahju külgede vahelt sooja õhku tuppa.
Uhke värk :)

Punapead

Jarrah. Tavaline puu, mida nad siin põletavad. Peremees saeb lihtsalt karjamaalt surnud puud juppideks.
Osad eukalüptid on nii rasked lõhkuda, et tihti ajab vanduma. Jarrah´ puit on raskem ja kõvem kui tamm. Ütlevad, et kvaliteet on sama või isegi parem kui mahagonil. Enamik kirvelööke põrkavad lihtsalt tagasi. See juhtub siis, kui satud puu otsa, mille kiud on lokkis, nagu siin. Õudusunenägu :D. Täiesti tavaline on ühe keskmise jämedusega puu kallal 10 minutit jännata.

In "too hard" basket. Katsusin pool tundi sellest jagu saada, oleksin pidanud varem alla andma :)
Puidu südamik on eriti kõva. Küljed saab veel kuidagimoodi maha. Aga kui liiga servale lähedale lööd, viskab lihtsalt killu välja ja kirves lendab kuhu iganes.
Väga hea kirves on :)
Peremees rääkis, kuidas tema tuttav kinkis oma naisele lühemaks lõigatud plekktünni, kus sees puid lõhkudes seista, et jalga ei lööks :). Päris vahva lugu.



Kommentaare ei ole: